Jõuluaja mõtted

Rahulikke pühi kõigile!

On jõuluaeg ja varsti on aasta lõpp käes, siis on hea aeg see aasta kokkuvõtta. Mis sai tehtud ja mis tegemata jäi, mida tundsin ja kogesin, mida tahaks veel kogeda ja proovida. 

Aasta alguses tuli meie uus pereliige, ühe aastane Main Coon, nimega Belang Mein Catherine ehk Kätu. Kes alguses oli väga pelglik aga tänaseks on saanud Kätust iseteadlik, kangekaelne ja armas tegelene, kes iga päev suudab millegiga üllatada.

Talv läheb mööda ja kevad saabub. Siis tuleb päevavalgele karm tõsiasi, ei jõua enam nii palju teha kui tahaks. Tervis mängib järjest rohkem vingerpussi. Kevadtööd venivad, mees ei suuda ka enam nii palju kui ennem, tegelikult sain aru et kõik aiatööd on minu teha aga muru niitmist ma tegema ei hakka, las kasvab siis heinamaa. Osaliselt ka nii läks. 

Kevadest sai suvi. Aiamaa oli umbrohtu täis, lillepeenrad rohimatta. Teen kui palju suudan aga seda on liiga vähe. Kodu korrast ära. Tunnen kuidas kõik laguneb aga ma ei ole allaandja ja õnneks on mul toetavad sõbrad. Siis saad aga arstidelt teada, et tervis on veel halvenenud. Võtan korraks aja maha ja võitlusvaim tuleb tagasi. 

Augustis saan teist korda vanaemaks, see on selle aasta kõige parem asi  mis üldse juhtuda saab. 

Aurora sünd rõõmustas meid kõiki. Minu kuukiir, ta on nii armas ja tubli.

Suvest saab sügis ja veel tuleb tervise kohta halbu uudiseid. Tänaseks olen siis osalise töövõimega kuni vanaduspensionini. Vahest mõtlen, mis saab edasi? 6 aastat veel tööl käia ja igapäev valu tunda, see on hirmutav aga pääsu pole. Kõik mida teen teen läbi valu, pole ühtegi päeva kus ma valu ei tunneks. Mõni päev on vähem, teine päev pisarad jooksevad aga elama pead. Lisaks sellele on mul kodus energiafampiir, minu oma elukaaslane, kes tahab et ma oleks koguaeg tema kõrval. Kui olen köögis või õues siis käib iga kümne minuti tagant mind vaatamas. Lihtsalt seisab ja vaikib mõne minuti ja läheb siis ära. Kui tööl olles mõtlen mis kodus teen siis koju jõudes mõne minuti pärast olen nii väsinud, et ei suuda mitte midagi teha. Meeletu jõuga pean end liikuma sundima. Sel sügisel olen 3 korda järjest haige olnud. Esimene kord oli lihtsalt külmetus, siis sain 1,5 päeva tööl käia ja jäin koroonasse. Mees läks koroonaga haiglasse ja mina kodus haige. Mis oli kõige kummalisem, et mul oli jõudu ja energiat kodus toimetada, vaatamata sellele et 38 oli palavik. Paar arsti on õelnud mulle, et mu mees viib minu tervise, kuna tal ei ole enam elujõudu. Ta on alla andnud leukeemiale. Tahaks elada aga ei taha ka ja siis on vaja toituda minust. Kuna ma olen väga tundlik siis tänu talle minu tervis halveneb kiiremini. Ta on ise sellest teadlik ja ta tunnistab, et ilma minuta on ta masendunud ja jõuetu. Koroonast terveks saades sain töölt mycoplasma bakter. Tänu haigustele ei saanud ma oma poja pere sünnipäevadele.

Aren sai oktoobri lõpus 6 aastaseks. Minu kallis kuukiir on kasvanud juba suureks ja tubliks poisiks. Aeg lausa lendab. 

See pilt on tehtud üle aasta tagasi. Ootame tädi töölt koju.

Selle kõige vahele mahub veel palju huvitavat. Tänu sõbrannale, kes paus mul teha mõnes töötoad, sain suurepärase kogemuse. Mulle meeldib jagada oma teadmisi ja kogemusi teistega. Ma olen väga tänulik Ehale selle eest.

Samas aga võivad osad inimesed tahta panna sind elama nende elu, ehk nad ütlevad kuidas ma elama peaks. Annavad hinnanguid kuidas ja miks. Ka seda sain ma kogeda. Kahjuks ei teadnud ta seda et ma ei võta vedu. Ma elan oma elu, just sellist mis mulle sobib. Tegelikult olen ka talle tänulik, sest see tuletas meelde, et olengi liiga palju teistele mõelnud ja ennast unarusse jätnud. 

Tegelikult on kõik hästi ja ma olen tänulik nende õppetundide, kogemuste eest. Naudin igat päeva, tunnen rõõmu ka pisi asjadest. Õpin, kogen, naudin ja armastan iga päev. Elu on ilus ja põnev.

Elan hinnangute vaba elu, ei halvusta teisi. Käin oma rada. Ootan uusi õppetunde ja olen tänulik.

Rahuliku Jõuluaega ja Head Vana Aasta lõppu kogu Universumile!

Maalimine

 Mingil hetkel tundsin vajadust maalida. Ma tean, et oskan joonistada nagu esimese klassi laps, aga vaatamata sellele oli isu. Esialgu ostsin vesivärvid ja proovisin, no mitte midagi ei tulnud välja. Siis proovisin maha joonistada ja värvipliiatsitega värvida. Eelmisel aastal võtsin kokku julguse ja ostsin akrüülvärvid ja lõuendid. Läks veel mõni kuu ja esimene pilt sai valmis. Maalimiseks võtsin Pinterestist pildi ette ja proovisin järgi teha, ilma ette joonistamiseta. Tulemus ei olnud üldse sarnane aga esimese korra kohta olin rahul. Siis vahetus aasta number ja tuli teine pilt, soovisin pisut heledamat aga tuli ikka tume. Kolmas pilt aga sai valmis paar nädalat tagasi, siis kui olin haige.

Nüüd juba julgust oli omajagu ja sai uued lõuendid ostetud ja proovitud oma loomingut. Mõte oli hea aga teostus mitte, täitsa nässu läks. Vaatasin ja proovisin parandada aga andsin alla, las olla siis selline.

Täna lõpetasin oma nõia päkapiku maali, võtsin jälle inspiratsiooni saamiseks Pinterestist pidi ette ja välja tuli seda moodi, ei ole üks ühele. Ise jäin rahule.

Saab küll hakkama kui lapsepõlve hirmud ja traumad kõrvale jätta. Pean ütlema, väga rahustav tegevus on ja ka sõltuvust tekitav. Päkapikuaeg on kohe varsti käes ja nüüd on mul ka oma päkapikk. Proovisin ka akrüüliga kivile maalida.