Hommikul kell 8.00 on juba uni läinud, mis siis ikka tõuseme ülesse. Võtan ahju otsast leivajuuretise kohe kaasa, siis pole vaja mitu korda käia. Juuretis on kenasti happnenud, kastan siis taigna ka kohe ära, mis tehtud see tehtud. Nädala keskel lubasin, et küpsetan mamma sõbrannele ühe pitsalille, kui lubatud tuleb ka täita. Teen kohe ka pärmitaigna ära ja siis kohvi. Kohvi on mõnus, memm ärkas ka ülesse, nüüd joome kohvi ja jutustame. Korraga tekib mõte, teistele küpsetan aga omale, selge, tuleb veel üks taigen teha, seekord siis seemnetega. Üks, kaks, kolm ja valmis. Esimene tainas on juba kerkinud ja tuleb jälle tööle asuda. Veel kümme minutit ja esimene pannitäis läheb ahju. Ja memm sätib end linna minema. Väga hea ometi saan üksi olla ja ei pea igasugusest jamast rääkima. No mida põrgut küll, nüüd hakkab siis pea ka veel tuikama, vaat see on see kui vestlusteemad kohe üldse ei sobi mulle.
Piilun ahjuukse poole, vau, ilus, kekib, lahe. 5 minutit veel ja siis ahjust välja, noo nii tomatid jätsin peale panemata, krt kes käskis lobiseda. Võtan ja keeran parem pannil teise külje, esimene pool on just kui natukene heledam. Ahi on palav, tuleb rahulikult toimetada ja sauhti ja kogu küpsetis on keset köögi põrandat, ilusti keset põrandariiet ja loomulikult ülemine pool vastu vaipa. Istun ja mõtlen ja vaatan. Huvitav milleks mulle selline katsumus saadeti. Mis siis ikka teeme uue aga vana tuleb ennem põrandalt ära koristada. Noo nii pann oli ju tuline, nüüd põletasin siis mõlemad käed ka ära, väga lahe.
Lõpuks on põrand puhas, omale mõeldud pisibatoonid ahjus ja uus tainas ka valmis ja kerkimas. Õnneks on sügavkülmikus veel hakkliha, see kiiresti sulama, sibul ja paprika hakkida, juust riivida. Ahh jaa tomat, et ma seda ära ei unusta, nüüd on kõik ok, luban omale mõne minuti puhkust. No mida põrgut, mida ma sinna rulli vahele panen, vorsti pole ja pitsakatet ka ei ole rohkem. Kiirelt jope selga ja jooksuga kaevu poodi, hurra, riiulis vaatab vastu pitsakate. Nüüd padinal kodu poole, ise õnnest säramas. Taigen, tainarull, pann, hakkliha, juust jne. Valmis ta saigi, las veel natuke kerkib ja siis ahju.
Memme tuleb linnast, seisab uksel ja vaatab suurte silmadega ja mitte midagi aru ei saa. Kuulab minu juttu ja ütleb, et tema on süüdi ka natuke, ta ju kauples mind tegema. Kuna ta ennast süüdi tunnistas, siis läheb vabatahtlikult põrandariiet pesema. Ja jälle piilun ahjuukse poole, ilus, kerkib, las olla veel kümmekond minutit, siis võtan välja. Vaatan kella, saab kümne minuti pärast pool üks, olen graafikus, sest lubasin kella üheks valmis teha. Huvitab kas mu leivatainas on ka kerginud, uurime, jah on ja tahab pannile minna. Jookuga sahvrisse pannide järele, keegi kobistab ukse taha, juba tuldi pitsalille järgi. Võtan veel ettevaatlikumalt panni ahjust välja ja ei ajanudki ümber. Saadan Aino koju tagasi ja luban talle ise ära viia poole tunni pärast. Lõpp hea kõik hea, alustasin hommikul 8.00 ja lõpetasin 12.30, pole üldse paha. Selle aja sisse mahtus 1 leivatainas ja 3 pärmitaigna tegu ja pärmitaignate küpsetamine. Leiva küpsetamine jäi tunnikese pärast poole.
