Leivalugu
Aastat ei mäleta aga lapsed olid väikesed, võib olla käisid 1. ja 3. klassis. Ma elasin sel ajal oma vanematega koos. Oli reede, ema hakkas leiba tegema. Võttis juuretise külmikust välja ja läks leivanõud tooma. Selle aja sees, näppasin mina natukene juuretist ja viisin magamistuppa. Meil oli plaanis sõita lastega maale, Kablisse vanaema juurde. Ma tahtsin nii väga ise proovida leiva tegemist. Õhtul vanaema juurde jõudes panime suurde taignakaussi juuretise hapnema. Hommikul sõtkusime taigna valmis ja panime kerkima. Mäletan, kui vanaisa, keda me papaks kutsusime, tõi hommikul suure sületäie puid ja küttis ahju, et me vanaema ehk mammaga saaksime õhtul leiba küpsetada. Neil oli väga huvitav ahi, mida tuli alati küpsetamise tarvis varem küdema panna. Kohe ahju pannes oleks sealt saanud süsimustad, ehk kõrbenud leivad. Õhtul täitis leivalõhn vanaema köögi. Ja siis saabusid ema ja isa. Ema oma küpsetatud leib käes, nähes meie leibu, tegi imestunud näo ja kiitis oma ämma kui tubli t...
