Üksi seiklema

Mõte üksi autoga seilema minna hirmutas natukene, tekitas ärevust või oli see hoopis põnevus. Olin pähe võtnud, et tahan 16 august minna Peipsi äärde sibulaid ostma ja ka mõned kalakonservid. Rääkisin mehele aga ta ei õelnud ühtegi sõna minu mõtte peale, neljapäeval küsisin uuesti kas ta tuleb kaasa või ei. 3tundi hiljem sain ka vastuse, äkki selg ja põlv ei pea vastu olla terve päeva autos ja veel kõndida ka. Juhuu, nii siis teatasin pidulikult, et lähen üksi ja kaheks päevaks. Reedel tundsin veidikene ärevust aga laupäeva hommikul rooli istudes oli väga hea tunne ja sõit võis alata. Kartsin kuidas omal selg ja põlved roolis vastu peavad ja kui palju pause ma pean tegema. Ainult üks paus tuli teha, pepu läbi kloppida, selga natukene nühkida ja sõit läks edasi. 

Mulle meeldib kogu Peipsi äär, naudin sibulateed, see on nii, nii armas, kõik need majad ja sibulamüüjad. Sel nädalavahetusel oli Peipsi toidu tänav, see tegi kogu sõidu põnevamaks ja pakkujad oli palju. Alustasin Varnjast ja esimene sibulapirukas sai sealt ostetud, küll oli hea, muna ja rohelise sibulaga. See sibula pirukas sai esimese koha. Pärmitaigen oli väga hea maitsega, mure ja tuli ka magusat maitset. Kahju, et pilti ei teinud. Sealt lähedalt sai ka 10 kilo sibult ostetud, 3 euri kilo ja mõni pea küüslaulu, küüslaugu kilo oli 15. Natukene maad edasi ostsin veel 5 kilo sibult ja kolmandast kohast sibula palmiku. Ma ei osta kunagi ühelt müüjalt kogu kogust, toetan ikka mitut. Aastane sibula kogus käes, võisin nüüd keskenduda kohvikutele, seda enam et kell hakkas juba 12 saama.

Uljani Talu oli esimene koht kuhu sisse astusin, kuna üks pirukas kõhus ja palju ees ootamas alustasin supiga. Voblasupp, sibulapirukas, rabarberijook olid väga maitsvad. Proovisin maksapasteeti, mis oli samuti maitsev. Kaasa ostsin 2 sorti leiba. Kui vähegi võimalik siis kallis Uljani talu rahvas kohtume järgmisel aastal jälle, et uusi maitseid proovida. 

Kõht täis ja sõit läks edasi Kolkja poole, sest tahtsin osta kalakonserve mis mulle väga maitsevad. Vahepeal tuli ka vaate tornironida, et vaadet nautida.

Kolkjas oli päris palju rahvast, tegelikult autosi oli rohkem kui inimesi. Jõudsin õigeks ajaks, järjest rohkem hakkas rahvast juurde tulema. Kalakonservid käes, kalakotletid kõhus võis jälle edasi minna.

Kallaste, midagi uut, eelmisel aastal seda platsi ei olnud. Väga lahe koht, kust vaadata järvele ja pisikeste laudade alt leiab nutiseadmete laadimiseks pistikud.

Järmine üllataja oli Omendu, kahel pool teed söögikohad ja pikk, pikk lett suitsuliha ja kalaga.

RMK Lagedi telkimisala, sinna jäin ööseks. Koht ilus aga rand mitte eriti, ujuda saab aga võiks natukene niita, et ei peaks läbi kõrkjade ja mille veel ronima. Randa viib laudtee, grillimis kohad ja ka lauad olemas. WC võiks olla rohkem koristatud. Hea ja rahulik öö oli. Magasin üle hulga aja väga pikalt, 10 tundi kindlasti. Hommikul tõusin puhanuna ja õnnelikult.

Hommikul võtsin suuna Avinurmele ja ei kahetse. Puiduait on tore koht, kus saab vaatata ja osta puidust käsitööd ja ka kohvi ja saiakesi. Oli väga hea teenindus ja maitsvad saiakesed. 

Nüüd kodus ja valmis homme tööle minema. Täitsa tore oli seigelda. Nüüd tuleb oodata puhkust, sest siis ei pea mõtlema, et esmaspäeval tööle vaja minna, saab vabamalt võtta.