Oh kuidas aeg lendab.

Suvi on möödas ja sügis ka juba poolepeal, küll ikka aeg läheb kiirelt. Tegelikult juba jõulud ukse ees.

Ja mida ma siis selle ajajooksul teinud olen, mitte midagi erilist. Teeme siis kokkuvõtte.

Juuli: hoidised , kurkide sisse tegemine, rohimine ja nii see aeg läks, õige natuke ka käsitööd

August: hoidised saavad järjest hoogu juurde, tomatid kurgid, marjad ehk salatid ja mahlad ja moosid.

Kuu lõpus sai veel kartulid ka ülesse võetud ja küünarnuki valu hangitud. See valu hakkas juba juulis kimbutama ja aina süvenes. Käsitöö oli täiega tagaplaanil.

Oo september ja nädalake puhkust Poolas, vot see oli lahe kui saad unustada kõik ja lihtsalt nautida.

1õhtu: 30 august peale töödn sõitsime Poola poole, ööbisime Leedus Poola piiri lähedal.

2 päev: olime juba Poolas ja külastasime Hundikoobast. Kahju et sadas, saime läbimärjaks aga see jäi ka ainukeseks päevaks kus me vihma saime.

3 päev: ikka merepoole viis meie tee

  Ka sellist liivast teed sai sõidetud, nii lahe oli.

   Jee meri paistab

 Elblagis sattusime leivalaadale, see oli põnev.

 4päev: Mööda ranniku äärt edasi aga ennem tuli jõgi ületada, seekord siis praamiga ja see ei jäänud viimaseks korraks, saime veel korra praamiga sõita.

 Ja sellisest sillast sõitsime üle.

 Sinna me läheme.

 Ja siin me oleme.

5 päev:  meri, või tundide kaupa vaadata laineid

 Teeme pikima hülge rivi või hoopis hakkame jenkat tantsima.

 Angerjapraad, nämma oli.

                                                                               

6päev:

                                 Mullike

                          2 realine tee

7päev:  auto nina on juba kodu poole. 

Alati on lahendused.

Kui kangastelgi pole käepärast siis saab ka ilma hakkama. Isetegijates juunis oli põimimise, telgedel kudumise töö. Telgi aga Sindis pole, ämmal on oma töö keskmistel telgedel peal ja väiksed teljed välja laenatud. Ajalehest punumine jäi kohe ära, isal pole juba mitu aastat lehti käinud. Siis aga nägin facebookis papilpunumist ja kohe tekkis idee. Suuremaid asju ei kujuta ette, et nii oleks võimalik teha aga pisikesi detaile küll ja nii siis valmis üks kotidetail.

See kuu jõudsin veel käia Loomerõõmus fimorooside töötoas. 

Muidugi oli vaja ka kodus järgi proovida  ja tulemus selline.

Imekaunis mai kuu .

Imeline mai täis kevade lõhna ja lilleõite ilu. Ja muidugi ka töid ja tegemisi, millele ei paista lõppu tulevat, vot  see ajab kananaha ihule, ikka töö töö töö töö. Vaata kuhu poole tahad ikka vaatab vajadus midagi teha vastu, olgu see toas või õues.  Õnneks ei ole veel tülgastust peale tulnud, ainult ühe korra kui isa tahtis ja panimegi terve põllu täie kartulit maha, teades et see tuleb kõik käsitsi ülesse võtta.  Aiakraam  (nagu vanad eestlased seda nimetavad) on ilusti kõik maas.

Sibul, porgand 3 sorti, punanepeet 3 sorti, valge kaalikas, tavaline kaalikas, porru, redis, salat 4 sorti, varssellel, hiline kapsas, uba, kollane kabatsok, suvikõrvits, tavaline suur kõrvits.

Kasvuhoones on 5 või 6 sorti tomateid, tsillit, roosmariin, sidrunhein, põõsastill ja basiilik.

Maitseaine peenrasse läkid kasvama salvei, piparrohi , saialill ja see aasta istudasin sinna veel  pommu ja ronioad. 

 Natukene jäi aega ka käsitöö tegemiseks. Isetegijate mai kuu töö oli 2 erinevat tehnikat, mille tarvis õmblesin ja heegeldasin poekoti, nüüd saan ühe vana ära visata.

18 mail käis Viki Pärnus karpi ja albumit õpetamas, no Viki töötoast ei tohi puududa. Meisterdasin fotokarbi ja albumi. Töötuba oli super, täis päikest ja toredaid inimesi. Aitäh teile.

Hea et mõned nädalavahetused ka vihmased on ja ema kanga valik nii rikkalik. Juurde otsin tumerohelise riide. Õmblesin uue tekikoti,  voodilina ja laudlina. Nüüd tuleb usinasti heegeldama hakata  ja poolik kollane lilleline pits valmis saada. Mul on plaanis see pitsikene lihtsalt üle rohelise laudlina panna.

Sajaks vihma rohkem, siis jõuaks rohkem käsitööd teha.

Aprill isetegijates.

Aprilli töö isetegijates oli paberi või papitöö. Tegin kiiruga ühe lihtsa karbi, isa sai omale fotode jaoks.

Kuhu kaob aeg?

Aprill juba lõppemas ja mida ma siis see kuu teinud olen, kohe mitte midagi, vähemalt selline tunne on.
No ja esimene nädal läks veel haiguse nahka, ei julgenud väga ringi tormata äkki läheb jälle hüppeliiges paiste. Teine nädal tööl ja isa sünnipäeva tähe all. Kolmas nädal oma sünna ja nipet-näpet koristades. Neljas lendas kuhugi, laupäeval mõtlesin et panen kõik tegemised kirja, mõeldud tehtud.
Ärkasin umbes seitsme paiku ja isa tõusis ka samal ajal. Sõime ja jõime kohvi, pärast koristasin pisut kööki ja tõmbasin tolmuimejaga koridori põranda üle, kastsin tomatitaimed ja veel üks tass kohvi telerit vaadates ja oodates millel Raivo ärkab ja tööle tuleb minna.  Kell 9 või natukene peale läksime tööle, kell 13.00 tööl uksed kinni ja ämmale külla, võtsin kaasa mõned asjad ja korraks veel tuttava juurest läbi. Kell 14.30 rõõmsalt kodus tagasi. Sõime, koristasin laua ja mind ootas üle 5 kilo silmusi ja üks luts, Raivo läks õue puukuuri koristama. Koos isaga suundusime silmusi puhastama ja röstima. Puhastamine jäi mulle, röstimine isale.Peale seda protsetuuri tuli silmud karpidesse toppida ja autoklaavi panna.Kui see töö ka valmis sain avastasin et kell oli juba pool seitse .... Ohh õudust õhtuks pole süüa midagi ja luts ootas veel praadimist ja hommikul sügavkülmast välja võetud kaelakarbonaadi tükk ka. Kui siis pliiti vaatasin laiutas seal autoklaav, poti ja panniga sinna kõrvale korraga enam ei mahu, lihaga tuli minna praeahju. Tegin kiired liharullid, täidis sellest mis parasjagu kättejuhtus: sibul küüslauk, petersell ja paprika. Kui rullid ahju said avastasin, et sai  on otsas ja pärm tuleb ära kasutada eks tuleb siis pärmitainas teha kuhu läks peoga erinevaid seemneid. Nüüd sai lutsupoiss pannile ja peale seda kartul keema ja sööma saime alles kell üheksa. Jälle nõudepesu ja laua koristamine, vahest tuleb nõudepesumasina tunne peale, ikka pesed ja pesed, siis veel köögipõrand pesta ja minu laupäev lõppes kell kümme läbi. Mina kobisin magama.
Pühapäev algas ka seitsme paiku ja nagu igal hommikul ikka söök lauale ja siis tagasi kappi ja veel üks tass kohvi. Pisut uurimistööd arvutis, sest paps tellis lillesibulaid ja me ei teadnud mis nendega peale hakata. Kui Raivo ülese sai ka kohvi ka joodud läksime õue, reha ja oksakäärid said minu sõbraks. Saagisime hekki ja koristasime lillepeenraid, bassein sai puhtaks (see oli küll puhtalt Raivo töö).Ühe paiku sai lõunat söömas käidud. Kogu selle õues müttamise lõpetasime kell neli või pool viis umbes sinna kanti. Õhtuks tegin pannkooke ja see oligi kogu õhtusöök. Kelle seitsme paiku pesema ja siis nautisin õhtut, vaatasin pisut telekat ja pool kümme pugesin voodisse, et hommikul kell 6 tõusta ja särada.

Oh märts, märts.

Isetegijates on pärlikuu ja minu pärlitööks sai kummaline komplekt.

Alustasin magevee pärlitega, olin juba ammu tahtnud omale sellist komplekti. Seekord mõtlesin teha kulla peale, mõeldud tehtud. Siis aga tulid esimesed takistused, kuldsed nõelad ei läinud läbi pärlite, liiga jämedad. Eks tuli siis poodi minna vaatama peenemaid, leidsin aga ostsin liiga vähe. Pole hullu ostan juurde kuu lõpuni veel aega on, on jeee, igakord kui olin otsustanud et peale tööd käime ära tuli midagi vahele. 

Kuna peale ema lahkumist meie hulgast sai tehtud ka elumuutus, kolisime isa juurde Pärnust Sinti, ahh mis kolisime asjad on siismaani laiali kahe kodu vahel. Vähemalt pärlid võtsin kaasa ja siis avastasin, et see pisike-suur harakast tütreke segas mul hunniku seemnehelmeid kokku ja nendega tuleks midagi peale hakata.    Mõtlesin need siis niidiotsa ajada ja vaatata mis saab, siis aga tundus et liiga läikiv tuleb, mul peaks kuskil olema rukkilille siniseid helmeid aga kus. Tuulasin pärnu kodus ja tuulasin sindis helmestes, ise oma ette kirudes, et aitab kolin ära oma asjad kõik ühte kohta aga nagu ikka tuleb alati midagi vahele ja see kord siis palavik 38+, mis/kes üldse ei taha ära minna, varsti saab juba nädal täis. Nii palju siis kolimisest ja pärlitööst.

Ju siis oli mulle seda puhkust vaja, peaaegu 24 tundi voodit ja valutavad luud ja liikmed, suurest magamisest. Ooo jaa parasetamoli võtmisest sain veel allergia ka, nüüd siis olen muhklik ja laiguline , nii et täis laks. Aga ma ei virise, täista mõnus on kodus olla.

Veebruar

Veebruar hakkab tasa-pisi lõpule jõudma, see kuu on läinud lausa lennates.
Isetegijate 12 tehnikat veebruaris on heegeldamine.
Mõte oli teha üle laudlina kitsas kollane linik, siis aga vaatasin et jään ajaga jänni.
Uue mõttena tulid heegeldatud roosid. Airikal tekkis mõte, sussid. Nii ma siis alustasin susside heegeldamisega  aga välja tuli 0,7 liitrise purgi soojendaja. Minu jaoks asjalik asi, mõtlesin just juuretise purgi jaoks. Mulle meeldib väga poolakate rahvussupp zurek, mille jaoks on vaja teha juuretis. Ja leiva juuretis tuleb ka uus teha, leivateol on väga, väga pikk vahe vahele jäänud.

Vot nii me mängime koeraga. 

Padi emale.

Ema sünnipäev on kohe, kohe ukse ees. Õige kingitus hilineb natuke aga midagi tahaks ju kinkida. Valgest sädelevast lõngast roose heegeldades tuli mõte talle padi teha. Kõige rohkem sobis sinna alla musta värvi samet. Nii saidki mustale sametile valged roosid.

Add caption

Yes, hakama sain

Jaanuari isetegijate kodutöö on tehtud.

Kasutasin lõnga Venise nr. 765  50 g. tokid olid ja umbes 90 m.
Kudusin nr. 4 vardaga ja ripskoes. Laius 36 cm. ja pikkuseks 1,5 m, lõnga läks 8.5 kera.

See oli minu esimene kõige suurem kudumine. Kümme aastat tagasi kudusin 4 paari sokke ja ühe salli, oo jaa   milline piin oli. Suutsin kuidagi lõpetada need tööd, eks ämm sundis ka tagant, mis see siis olgu et minia ei koo tema pojale sokke. Tükk aega ei tahtnud käsitööd teha. See kord aga võtsin oma vabast tahtest vardad ja kordagi ei tekkinud tüdimust. Lõppupoole oli hoopis tunne et kooks veel kiiremini saaks juba valmis ja saaks juba proovida. Töö oli ju lihtne ja ma üllatusin et kudumine ei lähegi nii veavaliselt edasi kui ma ette kujutasin.  No lemmikut just kudumisest ei saa aga suure vardaga võib kududa.