AR Looming

 Minu viimaseaja öökapi raamat, no päriselt öökapil ei seisa aga elutoas lauanurgal seisab. Iga nädalane lehitsemine, mida järgmiseks proovida. See raamat on igat oma senti väärt, aitäh Evale kes selle kirjutas. Juuretisega sai on parim, kuigi ma ise eriti saia sööja ei ole. Värskest saiast ühe viilu ikka lõikan ja paksu või kihiga ära sõõn. Mulle endale meeldib linaseemnetega sai rohkem kui tavaline. Täna sai lisaks tavalisele saiale ka focacciat küpsetatud. Ülimaitsev, kadus peaaegu minutitega.

 Tuulte käes kõigun kui puu latv,  Teadmata kes ma olen ja mida ma tahan. Tuul lükkab mind siia ja sinna,  nagu otsiksin koguaeg midagi. Kes ma olen ja miks ma olen, seda küsin ma endalt? Teadmata vastust,  lasen end vabaks ja naudin elu. Viimasel ajal olen mõelnud palju ja emotsioonid on olnud ühest äärmusest teise. Küsinud endalt kes ma olen? Milleks ma olen siia sündinud? Mis on minu eluülesanne? Mida ma tahan? Kuidas ma elada tahan? Vastuseid veel ei tea. Ainus mida ma tean on see, et nii ma enam jätkata ei taha. Mingil hetkel mõistsin jälle, et elu on looming. Sina ise lood oma elu, mitte keegi teine. Oi kuidas tahaks vastu vaielda, et ema, isa on mind selliseks kasvatanud, mees on süüdi või koolis/ tööl kästakse. Aga tegelikult? Nüüd oled sa ju täiskasvanu ja sina ise teed otsuseid. Ema ei kasvata ju enam, eriti veel siis kui ta pilvelt alla vaatab. Töö olen ise valinud jne. Inimestele ja ka mulle vahest meeldib ohvrirollis olla, siis on ju nii lihtne, keegi te...