Tood puud, teed tule pliidi alla, ohh kui mõnus, hoopis teistmoodi soe. Paned poti ja panni tulele, nii hea tunne kohe, lapsepõlv tuleb meelde. Siis aga rasva pritsib, juba on puud ära põlenud, juba puud otsas, palav on, mis palav lausa kuum. Rasva ikka pritsib, juba kõrbeb. Pliit kärssab rasvast, no kuidas ma vanasti hakkama sain. Selline lahe hommik mul, aga sülti ja pasteeti peab saama. Toon uued puud ja ikka edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar