Pole nii ammu siia postitanud, lihtsalt pole tahtmist olnud ja tegelikult polegi ma väga suur kirjutaja. Viimased 2 aastat  on olnud huvitav teekond, palju õppimist, pisut reisimist, uus töö, kodused toimetamised, tervise eest hoolitsemine jne. 

Palju õppimist, ja see on tõsi. See on olnud raske ja meeldiv korraga. Kõige raskem on õppida tundma ise ennast ja lahti laskma vanast pahnast, mida ma enam ei vaha. Iseendaga läbi saamine ja oma tõelise mina kuulamine, see on kõige parem asi. Olla mina ise. Samamoodi on loodusega kooskõlas elamisega. Olen püüdnud seda teha, tunnetada looduserütme ja astuda koos temaga ühte sammu. Täna võin öelda, ei mul ei ole ühtegi aastaaega mis mulle ei meeldiks. Mulle meeldib looduse aastaring. Mulle meeldivad vanarahva tarkused ja maagia, ravimtaimed ja nendega toimetamine. Meeldib talvel rohkem puhata, pikemalt magada. Kevadel tunnen energia pulbitsemist nii endas kui ka looduses. Kuidas näpud hakkavad sügelema, tahavad seemneid külvata. Mulle meeldib sügise, talve, kevade ja suve lõhn. Nuusutage, igal aastaajal ja paigal ja inimesel ja esemel on oma lõhn. Tunnetage seda, mis teid ümbritseb.

Reisimine: üle aasta tagasi õnnestus käia nädalake Inglismaal, Glastonburyis. Kohalikud imestasid kuidas me sinna saime ja algul B&B perenaine pelgas meid ja hoidis eemale, äkki tõime viirust. See oli ilus reis ja järgmisel aasta mai alguses on reis sinna uuesti plaani võetud. Suvel sai 5 päeva Hiiumaad avastatud. Mõne aasta pärast lähen tagasi. Hiiumaa on üks mõnus paik, kus olla ja mõnuleda ja avastada veel midagi mis jäi selkorral vaatmata.

Peaaegu 2 aasta tagasi sain Skubast koondamise ja uue tööleidsin Rapalast. Olen kalalantide pakkija ja väga rahul tööga, novembrialgul sai aasta täis. Hea rahulik koht, teed rahulikult oma tööd, keegi ei ela sul seljas, juhtkond on tore ja vastutulelik. Kaastöötajad on ka vahvad ja paganama head õpetajad. Suures, umbes 25 naist ühes vahetuses, või isegi rohkem, naiste kollektiivis on päris raske iseendaks jääda ja mitte kaasa minna teisete tunnetega. Need on päris head õppetunnid ja nii iga päev. Olen tänulik selleeest.

Kodus toimetan nii palju kui tervis lubab ja kui ei siis tuleb aeg mahavõtta ja endaga tegeleda. Selg, põlved ja hüppeliiges ei luba eriti püsti seista, aga kodused toimetamised on enamus püsti seistes. Siiani saan kõigega hakkama, lihtsalt aega läheb rohkem. Elu on elamiseks, mitte virisemiseks. Olen tänulik selle eest mis mul on ja mis mind ees ootab. Tean, et ees on veel palju toredaid seiklusi, õppetunde, rõõmu ja armastust.

Tšillid ja paprikad on oma ninad mullast välja pistnud ja ootavad et ma neid kastma läheks. Lilleseemned ja varsti ka tomati ja muud seemned ootvavad mulda külvamist.

Ja minu kõige kallim vara, silmarõõm ja kullatükk on mu lapselaps Aren. Temaga koosolemist ja toimetamist ei vahetaks mitte millegi vastu. Ta on minu päikesekiir.

Viimasel ajal tahan olla rohkem omaette, võtta aega iseendale. Teha asju rahulikult ja naudinguga. Tunda elust rõõmu, olla tänulik ja õnnelik.